Kaur Sarv
Linnalabori projektijuht
Tavaliselt räägitakse jalgrattateede puudumisest või vähesusest, nii et jalgrattaga ei saa mõistlikult tänaval sõita, rääkimata igapäevasest tööl või koolis käimisest. Aga kuidas on lood nende kõnni- ja sõiduteedega, mis muutuvad igal hommikul vaid poole tunni jooksul koolilaste rattateedeks, sest päris jalgrattateed puuduvad? Sellised nii öelda nähtamatud rattateed vajavad lühikesest ajast hoolimata kaasliiklejate hoolikat tähelepanu.
Kuidas lapsed kooli jõuavad?
Eelmise aasta sügisel kaardistas Linnalabor kaheksa Tallinna ja Harjumaa kooli õpilastega nende hommikused kooliteed ja ohtlikud kohad. Projektis nimega „Ohutu koolitee“ osalesid 4.-7. klasside õpilased, kes kasutasid Maanteeameti internetipõhist kaardirakendust. Selles tuli neil märkida teekond kodust koolini, kas auto, ühistranspordi, jalgrattaga või jalgsi. Lisaks märkisid lapsed kooliteele jäävad ülekäigurajad ja valgusfoorid ning selgitasid, miks nad neid kohti ohtlikeks pidasid.
Moes ka tõukerattad
Kaardistamises osales 1263 õpilast, kellest 35% tulid kooli ühistranspordiga, 31% jalgsi, 26% autoga ja 8% jalgrattaga. Osalenud kaheksast koolist oli jalgrattakasutus kõige suurem Merivälja koolis ja Peetri Lasteaed-Põhikool. Merivälja kooli lapsed kaardistasid oma liikumisi 2012. aasta juunis ja oktoobris, Peetriküla lapsed aga novembris. Hoolimata aasta eelviimasel kuul toimunud kaardistamisest oli ilm pikalt soe ja ratastega koolitulijaid seetõttu ka palju. Viimastel aastatel on moodi läinud tõukerattad ehk „tõuksid“ ja lugesime kaardistamisel ka need jalgrataste alla, sest sellega on võimalik liikuda oluliselt kiiremini kui jalgsi ja läbida pikemaid vahemaid.
Ohukohad: ristmikud, „pimedad“ tänavanurgad, teede kvaliteet ja tihe liikuls
Kui Merivälja kooli ümbruses olid laste jaoks peamised probleemid seotud ohtlike ristmike ja pimedate tänavanurkadega, mille tagant tulevad autod ei märka teisi liiklejaid, siis Peetri küla laste jalgrattasõidu mured puudutasid rohkem teede kvaliteeti ja tihedat liiklust.
Arusaadavalt on uusarenduste läheduses veel lõpetamata teelõike, kus on lombid ja pori ning puuduvad kõnniteed tekitavad liiklusohtlikke olukordi nii ratturitele kui jalakäijatele. Enamus Peetri kooli õpilastest tuli kooli lähedal asuvatest uuselamu piirkondadest, kuid mõned pidid Mõigust tulles ületama Tartu maantee. Kaardistamise ajal käisid seal suured ehitustööd ja seetõttu märgiti ohtudena sageli tee ületamisega seotud probleeme ja auklikke tänavaid.
Märka (laps)jalgratturit liikluses!
„Ohutu koolitee“ kaardistamise kokkuvõttena võib öelda, et koolis käivate jalgratturite jaoks on kõige keerulisemad ristmike ületamised ja kihutavad autod. Sageli sattuvad noored ratturid hommikuste tööleruttajatega samadele tänavatele, kus alati ei ole kõnni- või jalgrattateid. Seetõttu on oluline lähenevate soojade ilmade saabudes pöörata tähelepanu meie kõrval liikuvatele ratturitele ja vajadusel võtta hoog maha, et lapsed jõuaksid tervelt ja õigeks ajaks kooli.
Lisatud kaartidelt on võimalik näha Merivälja ja Peetri koolide õpilaste peamisi jalgrattateid. Kaardid koostas TLÜ teadur Anu Printsmann. „Ohutu koolitee“ projekti toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).