Esileht Tutvustus Tegevus Looming Teenused ▾ Koostöö Kontakt In English
Kestus: 05.10 kuni ...
Kontaktid: Teele Pehk, Kadri Klementi, Liis Palumets, Sander Tint, Kaija-Luisa Kurik, Kerli Müürisepp

Projekti pikaajaline eesmärk on populariseerida linnauuringuid, et selle kaudu panustada teadmistel ja kaasamisel põhinevasse linnaarengusse, linnaprotsesside paremale mõtestamisele ja linnaelu parandamisele.

Võrgustumisele aitavad kaasa augustis toimuvad urbanistide suvepäevad, aruteluõhtute korraldamine ning urbanistide e-uudiskirja väljaandmine. Uudiskirju saab lugeda Linnakeskusest

Projekti rahastas 2010. aastal Vabaühenduste Fond.

Urbanistide suvepäevi 2014. aastal toetab kultuurkapital ja magusa toob lauale Eesti Pagar.

Eesti Pagar logo

KIRJUTISED
2014: 1 2012: 1 2011: 1 2010: 1 2

uuu, lugege u3!

20.dets   | projektis URBANISTIDE VÕRGUSTAMINE   |   sisestas teele

Olge metsatalus või linnakorteris, Sharmis või farmis, sel aastal tulevad jõulud koos urbanistide uudiskirjaga nr 3!

Seekordne uudiskiri keskendub paljuski planeerimisteemadele, kuid avardab urbanistide silmaringi ka välismaal toimuva kohta. Lisaks algatame U-sõnause, et leida linnateooria vaeslastest sõnadele eestikeelsed vaderid. Loe kõigest lähemalt U3-st .



 
loe U3
 

uu, Urbanistide uudiskiri nr 2 nüüd väljas!

08.nov   | projektis URBANISTIDE VÕRGUSTAMINE   |   sisestas teele

Ilmunud on urbanistide uudiskiri nr 2 - suvepäevade eri. Seekordne paberkandjal number levib käest kätte, seinalt seinale ning ürituselt teisele. Kes otsib, see leiab!

Suvepäevade kulminatsiooniks olnud vabaõhudebatist ning selle kolmest tulisest väitlussessioonist urbanistika arengu, ajakirja ja poliitilisuse teemal saab lugeda ka Linnakeskusest .

Uudiskirja ilmumist toetab jätkuvalt Vabaühenduste Fond.



 
 

ilmumist alustas urbanistide uudiskiri

10.aug   | projektis URBANISTIDE VÕRGUSTAMINE   |   sisestas teele

Urbanistide võrgustumisele hoogu juurde andmiseks alustas ilmumist Eesti urbanistide uudiskiri "U". Uudiskirja saab lugeda, tellida ja alla laadida Linnakeskusest . Sealtsamast leiate ka esimeste urbanistide suvepäevade järelkaja.

Loodetavasti saab uudiskirjast ja valmivast linnakeskus.ee veebiplatvormist kokkupuutepunkt ja infovahetuskoht kõigile, kes oma igapäevatöös tegelevad linnaarengu ja -planeerimise küsimustega ning valutavad südant Eesti linnade elukvaliteedi pärast.

Elektroonne uudiskiri "U" hakkab ilmuma iga paari kuu tagant, võttes kokku viimase paari kuu jooksul toimunud olulisemad üritused ning hoides linnauurijaid ja -huvilisi päevakajaliste sündmuste ja ilmingutega kursis.

Uudiskirja toimetuse aadress on linnalabor [at ] linnalabor . ee



 
loe U1
 

URBANISTIDE SUVEPÄEVAD - registreerumine avatud!

12.juul   | projektis URBANISTIDE VÕRGUSTAMINE   |   sisestas teele

Urbanistide suvepäevad on esmakordne kohtumissündmus kõigile Eesti linnaerialade esindajaile ehk inimestele, kelle igapäevase töö sisendiks ja väljundiks on linnaruum: linnaplaneerijad, arhitektid, muinsuskaitsjad, antropoloogid, inimgeograafid, linnauurijad, kultuuriteoreetikud, maastikuarhitektid, linnaametnikud, kunstnikud, linnaaktivistid, keskkonnateadlased, insenerid, õigusteadlased, linnasportlased, ajakirjanikud jt.

Suvepäevade teema on kommunikatsioon ehk erialaste sõnumite edastamine - mõtleme Eesti ühiskonnas eksperdiarvamusega arvestamise kultuuri üle ning kaardistame erinevaid valdkondlikke probleeme erialaste sõnumite edastamisel. Arutelude ühisnimetajateks on linnaareng ja linnaprotsessid.

Loe lähemalt ja registreeru LINNAKESKUSES



 
suvepäevade teemaks on erialane kommunikatsioon
 

talsinki aruteluõhtu järelkaja

29.juun   | projektis URBANISTIDE VÕRGUSTAMINE   |   sisestas teele

7. juunil kogunes hulk huvitatuid Uue Maailma Seltsimajja, et rääkida Helsingi linnaplaneerimisest, linnaaktivismist ja mõelda, mida Tallinnal oleks naaberlinnalt õppida, millisel tasandil on olemas Tallinna ja Helsingi vaheline suhtlus – kas Talsinki on hullumeelne nägemus või päris tulevikureaalsus.

Aalto ülikooli linnaplaneerimise doktorant Kristi Grišakov tegi sissevaate Helsingi linnaplaneerimise omapäradesse. Teistsuguses omandisituatsioonis tekib ka teistsugune ruum – on võimalik jälgida, kuidas kõigest 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast eksisteerib läbimõeldult planeeritud terviklik ja ehk ka inimsõbralik linnakeskkond. Kui suur enamus maast kuulub linnale, on võimalik teha planeerimisotsuseid skaalas, mis Eesti eraomandit hindavas keskkonnas kättesaamatuks jääb. Siiski on sageli selle tulemuseks 'ülalt alla' planeerimine, kus inimeste huvid on taandatud infrastruktuuri arendamisele. Tallinlasi huvitab kõige enam loomulikult Tallinn-Helsingi silla temaatika – mida tähendab 'kaksiklinn' ja miks see tegelikult vajalik on. Võib-olla on tegemist kõigest põneva arenguideega, mis sisaldab endas mitmeid riske. Olulise mõttena kerkis esile, et planeerimine ja infrastruktuur ei ole see, mis loob linnade vahelise kontakti. Kopenhaagen-Malmö näide on selles suhtes õpetlik. Kaksiklinn peab esialgu arenema sotsiaalsel ja kultuurilisel tasandil – ükski sild ei sunni inimesi, kes ei leia põhjust kommunikatsiooniks, lahte ületama. Kuid tugeva sotsiaalse sideme najal võiks Tallinn-Helsingi kaksiklinn olla toimiv ka loodusega eksperimenteerimata ja suuri majanduslikke riske võtmata – näiteks laevaliiklust arendades ja organisatsioonidevahelisi kontakte tugevdades.

Tallinna linnaaktivistidel on Helsingi juba välja kujunenud ja oma positsiooni leidnud organisatsioonidelt mõndagi õppida – bottom up ja grassroot nähtused on saanud sõnaõiguse peavoolu-poliitikas ja linnaruumi kujundavates otsustes. DODO-nimelisest keskkonnaorganisatsioonist rääkis kodanikuaktivist ja agroökoloog Elisa Niemi. DODO on huvitav, üsna vaba struktuuriga (keskne aktiivsem grupp inimesi, kelle hulgas on eelkõige organisatsiooni loojad ja nende ümber koondunud huvilised) linlikke keskkonnaaktiviste koondav organisatsioon, mille üheks ilmseimaks tunnuseks on positiivsus. Jaatav suhtumine sunnib probleemidele leidlikumalt lähenema, arutu kriitilisus võib hoopis pärssivana mõjuda. Elisa mainis loomulikult, et positiivsust säilitada ei ole alati lihtne. Viimase aja keskse huvina kerkib DODO tegevuses esile linnaaianduse temaatika – see on kindlasti valdkond, milles on Linnalaboril ja Tallinna piirkonnaseltsidel põhjust DODO inimestega sidet pidada ja neilt õppida. Organisatsiooni aastaringne tegevus on koondatud välisministeeriumi poolt rahastatava Megapolise-nimelise festivali ümber, milleks materjali ja ideid kogutakse. 25.9.2010 toimuva Megapolise teemaks on muide 'Linnarütmid' – peaks ehk silmad lahti hoidma.

DEMOSe nimelisest think-thank organisatsioonist ja ORANSSI squatterite liikumisest tegi lühiülevaate urbanistikatudeng Kaija-Luisa Kurik, kes koos linnalaborantidega Helsingis ekskursioonitas. DEMOS on ainus Helsingi sõltumatu mõttekoda, mis tegeleb mitmete kaasaegsete sotsiaalsete probleemidega – keskne on idee, et ühiskonnamuutused saavad alguse indiviidist ja kogukonnast. Seega on tähtis luua tööriistu, vahendeid ja struktuure, mis võimaldaksid kogukondadele tegutsemist. Oluline on koostöö kõikvõimalike organisatsioonidega – seltsidest parlamendini. Iga kahe aasta tagant avaldatav TOP 5 kuulutab ette põhimõttelisi muutusi ühiskonnas – ühelt poolt on selle taga keskkonnaprobleemid ja kahanevad ressursid, kuid teisalt kodanikuaktivismi ja sotsiaalse ettevõtluse kasv. Stsenaariumiplaneerimise abil luuakse visioone (backcasting vs forecasting – eelistatakse esimest varianti, ehk siis mitte võimalike tulevike ennustamist, vaid soovitud tuleviku saavutamiseks sammude planeerimist) – Talsinki linnaaktivismi õhtul oligi pikemalt juttu Helsingi tulevikuvisioonide konkursil Greater Helsinki Vision teise koha saanud tööst Wikicity. Milline võiks olla indiviidi ja kogukondade roll linnaruumi kujundamisel? Alusidee on, et arenenud riigis võib 'slummistumine' tähendada hoopis midagi jätkusuutlikku – väheste ressurssidega rajatud indiviidikeskset keskkonda. Wikicity projekt näeb ette, et linnade loomine muutub avatumaks – entsüklopeedialaadseks ideede kogumiks, mille loomiseks kasutatakse tänapäeval kättesaadavaid interneti-keskkondi. Kaasaegsete linnade probleem on see, et inimesed on muutunud, aga linnad mitte – linnad on jäänud modernistlikeks kindlusteks, inimesed aga on mass ja indiviid takistus. Entsüklopeedialinn võimaldaks seda probleemi lahendada, muutes linnakeskkonna kõikvõimalikele erinevatele elustiilidele mitmekesiseks.

DEMOS on Soome ühiskonnas positsiooni leidnud organisatsioon, toimides mõnes mõttes koolitusi ning uuringuid pakkuva konsultatsiooniettevõttena. Samas ei pruugi selline väljakujunenud staatus takistada vaba mõtlemist. Sama võib väita pika ajalooga noorteorganisatsiooni ORANSSI kohta, mis 80ndatel squatterite liikumisest välja kasvanuna tegutseb täna peamiselt noortele odavat elamispinda pakkuva ühinguna. Alustati riigile kuuluvate tühjade hoonete hõivamisega ning nende renoveerimisega. Sama praktikat jätkatakse tänapäeval, kuid seda kokkuleppel avaliku võimuga ja hooneid organisatsioonile ostes – eesmärgiks pakkuda alla 25aastastele noortele võimalust üürida odavat elamispinda, tutvustades samas keskkonnasõbralikku kogukondlikku eluviisi ja harides inimesi ajalooliste hoonete renoveerimise teemadel. Praegu omab ORANSSI 10 majas umbes 80 korterit ligikaudu 110 elanikuga.

Tuleb märgata mitmekesisust – rohujuure tasandilt välja kasvanud organisatsioonidel on võimalus olla reaalselt tõsiseltvõetavateks partneriteks linnakeskkonda puudutavate otsuste tegemisel. Paralleelid Helsingi ja Tallinna linnaaktivismi huvivaldkondade vahel on tugevad – Community Tools ja Wikicity on mingis mõttes väga sarnased visioonid, linnaaiandusealased eksperimendid saavad kasvavalt tähelepanu. Sidemeid tuleb luua, arendada ja säilitada – äkki siis on tulevikus põhjust ka silda ehitada.

Kaija-Luisa Kurik

Tekst ilmus ajakirjas MAJA 2/2010.

.

 
 
2014: 1 2012: 1 2011: 1 2010: 1 2

.Creative Commons License  

MTÜ Linnalabor   2009-   |   Telliskivi 60A, Tallinn   /   juhatus [ät] linnalabor.ee

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

#