Linnalabori ekspert ja kogukonnauuringu vedaja Madle analüüsib ERR arvamusloos kogukonna mõistele omistatud tähendusi, tutvustab mõningaid väljavõtteid peagi valmivast uuringust ning küsib, millist rolli nähakse kogukondadel ja kodanikuühiskonnal Eesti tuleviku kavandamisel.

"Viimaste aastate sisepoliitilisi arenguid jälgides võib (liialdades) öelda, et vaevalt saab kogukond tekkida, kui seda nähakse üha õhemaks muutuva riigi asendajana kohalike funktsioonide täitmisel – kas siis lihtsalt kohaliku elu korraldajana või isegi “teenusepakkujana”. Kohalik kogukond ei ole mitte enam ainult kohaliku kultuurielu elavdaja, vaid ka näiteks tuletõrjumisteenuse, vetelpäästeteenuse ja turvateenuse pakkuja. Viimase “teenuse” puhul ei mõtle ma enam naabrivalvet, vaid siseturvalisuse arengukavas 2015-2020 planeeritut, kus kogukonda nähakse politseitöö alusrakukesena."

Artiklit saab täies mahus lugeda SIIN

11. novembril ilmus Linnalabori kauaaegse liikme ja UCLi doktorandi Tauri artikkel liikluskorraldusest Tallinnas, lõpetades loo sõnadega: "Seetõttu tuleks hoog fooristamisega maha võtta ja püüda tänavaruumi lahendada terviklikumalt, võttes arvesse ka eri liiklejate psühholoogiat. Sobiliku disainiga on võimalik panna autojuhte rahulikumalt sõitma ning pakkuda jalakäijatele ohutumat ja sõbralikumat linnaruumi."

Artiklit saab lugeda siin: Tauri Tuvikene_Tallinnas on liiga palju foore - Eesti Päevaleht.pdf

22. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud artikkel õnnelikumast linnaruumist tutvustas lugejale Kanada ajakirjaniku ja urbanisti, Charles Montgomery raamatut "Happy City" ja seda, kuidas linnaruum ja individuaalne heaolu omavahel seotud on. "Montgomery väidab, et õnnelik linn on sotsiaalne linn ning sotsiaalsus sõltub linna avaliku ruumi vormist ja kvaliteedist, mida peaasjalikult defineerivad ehituslik struktuur, transpordisüsteem ja elanike liikumisvalikud".

Artikkel on loetav siin: Kadri Koppel: Õnnelik linn pakub palju võimalusi liikuda autota - Eesti Päevaleht.pdf

Regina kirjutas 15. oktoobril ilmunud Eesti Päevalehes töökultuuri muutumisest ja superministeeriumist. "Seni teadaolevast ei selgu, kuidas ühe kontorihoone korrutamine kahega, majutatavate asutuste korrutamine neljaga ja parkimiskohtade korrutamine kolmega toob kaasa midagi muud kui järjekordse monoliidi, mida on Tallinn juba niigi täis". Regina uurib, mida okes Eestil maailma büroohoonete kavandamisest õppida.

Artikkel on täies mahus kättesaadav siin: Regina Viljasaar_ Klaasist King Kong ja superriik - Eesti Päevaleht.pdf