11. septembri Sirbis kirjutas Kadri Koppel inspireerituna Kalaranna planeeringu vaidlustest Göteborgi näitel sellest, mida linn jõele avamiseks ette võttis ja kuhu jõuda soovib. Ta arutleb selle üle, kas Eesti on linnaruumi kujundamisel piisavalt innovaatiline ja mida peaksime tegema, et Tallinna kirjeldataks kui julget ja innovatsioonilist paika, mille külastamine on kohustuslik.

Artiklit saab täismahus lugeda siit: Kus? Miks? Kuidas? – Kadri Koppel

Seoses noorte arhitektuurikonkursiga "Minu unistuste koolihoov" ilmus 2. septembri Õpetajate Lehes artikkel koolihoovidest kui keskkonnast, mis loominguliselt kujundatud ruumina pakuks lastele mitmekülgsemaid õppe- ja liikumisvõimalusi. Kaasates õpilased koolihoovide ümberkavandamisse, saab planeerimisega kaasnevaid tegevusi hõlpsalt ainetundidesse lõimida ja seeläbi õpilaste üldpädevuste arengut toetada.

Artiklit saab täismahus lugeda siit: Siiri Treufeld - Tagasi koolihoovi

01. septembri Eesti Päevalehes ilmunud artikkel kajastas noorte osalust (linna)ruumi kavandamisel seoses hetkel käimasoleva koolinoorte arhitektuurikonkursiga "Minu unistuste koolihoov". Noorte harimine (linna)ruumi teemal peaks alguse saama juba varakult, sest seeläbi kasvavad oma ümbruskonnas toimuvast huvituvad ja seda suunavad kodanikud. Noored on peagi otsustajate rollis ja ruumiharidus koos varajase kaasamisega loovad eelduse toimiva osalusühiskonna tekkeks.

Artiklit saab täismahus lugeda siit: Epp Vahtramäe: Küsige koolihoovi-ideid parem noortelt

28. augusti Sirbis kirjutas Kaija-Luisa hüljatud hoonete ja linnaruumi ajutisest kasutuses Tallinnas. Nii nagu Tallinnas leidub ka mujal Eestis mitmeid hooneid ja kinnistuid, mis seisavad tühjalt, kuid võiksid olla linnaruumi elavdamiseks ja tuleviku kujundamiseks kasutusel erinevatel viisidel. „Ajutine kasutus aitab linna arendamise algfaasis kujundada käitumismustreid, luua kohtade tähendust ning annab linnakodanikule võimaluse linna arengus kaasa rääkida.“

Artiklit saab täismahus lugeda siit: Hõreda linna potentsiaal – Kaija-Luisa Kurik

03. juunil Eesti Päevalehes ilmunud artikkel analüüsis head avalikku ruumi Tallinna kesklinnas asuvas Politseiaias. Park läbis taaskordse rekonstrueerimise, mis paistab linnaelanikele pigem heakorratöödena kui reaalselt vajalike muudatustena. Seetõttu pööras artikkel tähelepanu avaliku ruumi peamistele tunnustele - ligipääs ja ühendused, sotsiaalsus, kasutatavus ja tegevused ning mugavus ja väljanägemine - ja vaatles, millest Politseiaias veel puudust on.

Artiklit saab täismahus lugeda siit: Politseiaed koondab inimesed ühte nurka - Epp Vahtramäe