2021. aastal tõmbasime joone alla Rahanadusministeeriumi projektidele. Viisime koostööstöös ministeeriumi ja Kohtla-Järve linnaga läbi osaluskava tegevused ning valmis lõppraport ning juhend.

II tööetapi raport “Kohtla-Järve näidisprojekti kogemus” aluseks oli tööde tellija Rahandusministeeriumi ja Kohtla-Järve linnaga kooskõlastatud osaluskava, mis andis pilootprojektile ajalised raamid ja vastavad tegevused. Tegevuste planeerimisel võeti arvesse nii Lüganuse valla 2019 aasta kui Kohtla-Järvelt 2020 aastal kogutud kogemust kortermajade ümberkolimisel ja lammutamisel. Koos omavalitsuse ja ministeeriumi läbi viidud osaluskava peamine eesmärk oli valitud elamumaa ja hoonestuse ümberkorraldamise kaudu kortermajade elanike eluolu parendamine. Osaluskava teine eesmärk on ühelt poolt kaardistada iga osapoole vastutus ja tegevus pilootprojekti valitud kortermajade elanike ümberkolimisel, teisalt piloteeritava osaluskava pinnalt luua üldisemad suunised kohalikele omavalitsustele osaluskavade rakendamiseks kahanemisega kohanemise tingimustes. Lisaks võimaldas osaluskava kaardistada iga osapoole kogemuse ning retrospektiivselt analüüsida tehtud otsuseid ning otsuste tulemusi. Koostatud raport oli üles ehitatud osaluskava tegevuste järjekorrale, kirjeldades paralleelselt erinevate tasandite koostöö kogemust Kohtla-Järve linna kahe korterelamu elanike ümberkolimise tegevustes.

Raporti sisendi tulemused on aluseks kahanemisega kohanemist käsitlevale juhendmaterjalile, mille sihtrühm on Eesti kohalik omavalitsus ja mis sai samuti 2021. aastal kaante vahele. “Elukeskkonna kohanemine kahanemisega” juhend kahaneva rahvastikuga piirkondade eluaseme valdkonna ümberkorraldamiseks ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamiseks ​​eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi nende tegevustes elanikkonna kahanemisega toimetulekul ruumilise planeerimise ja eluaseme valdkonnas. Juhend hõlmab nii strateegilisi kui taktikalisi tegevusi ning pöörab tähelepanu nende omavahelisele sidumisele. Anname soovitusi, kuidas tuua kokku kahanemise ruumiline analüüs ja konkreetsed eluasemete ümberkorraldamisega seotud tegevused (nn „majakesksed tegevused”), kuidas korraldada omavalitsuse tööd kahanemise kohandamisel ning kaasata elanikke ning teisi osapooli. Kirjeldame kahanemisega kohanemise protsessi läbi nelja sammu. Igale protsessi sammule on pühendatud oma peatükk, mille alguses on sõnastatud probleem, sellele sobiv lahendus ning peatüki lõpus on esitatud soovitused.

Suvel alanud koostööd Kohtla-Järve linna ja Rahandusminsteeriumiga varjutas mõistagi kestev tervisehoiukriis ja sellest tulenevad piirangud. Osaluskava nõudis pidevat kohandamist ning vastavalt võimalustele tegevuste elluviimist. Koosolekud, kogunemised ning intervjuud leidsid aset distantsilt, õues, mõnest sündmusest pidi üldse loobuma. Sügisel otsustati ka ühiselt pilootprojekti valitud korterelamud, alustati koostööd KÜtutega ning toimus esimene infokoosolek, millele järgnesid kõikide kahe kortermaja elanike intervjuud. Tutvuti ka asenduspindade valiku ja olukorraga. Linnalabori meeskonnaga ühines antropoloog Kaia Beilmann ning intervjuusid aitasid läbi viia urbanistika magistrant Marina Pushkar ja kultuuriteooria magistrant Jelena Kim.

Kohtla-Järve linna eluaseme valdkonna kogemuse kaardistamise ja üldiselt ümberkorraldamise ning koostöö erinevate tasandite vajaduste ja meetodite koondamise järel koostasime tellijale Kohtla-Järve linna tühjenevate korterelamude näidisprojekti osaluskava. Viimane dokument on justkui näidisprojekti jaoks disainitud lühem tööversioon võimalikust tuleviku heast tavast, mille tegevuste detailsem jaotus, rollide vastutus ning toimimisviis selgub projekti osapooltega läbirääkimiste ja tegevuste ellu viimisel. Osaluskavas on välja toodud peamised osapooled, nende rollide üldine kirjeldus ning tegevuste ajakava koos tegevuste selgitustega. Osaluskava meeskona kutsusime 2020. aasta suvel sotsioloog Peeter Vihma, kellega koos jätkasid Keiti ja Johanna. Tööde eeldatav tähtaeg oli 2020. aasta lõpp.

Jaanuaris 2020 jätkas Linnalabor pilootprojektis Kohtla-Järve linna eluaseme valdkonna korraldamise senise kogemuse kogumisega, mille eesmärk oli kirjeldada sissevaadete võrdluses üldiselt ​kaasamistegevuste vajadust eluaseme valdkonna ümberkorraldamisel ning pakkuda välja meetodid, osalemise/sekkumise vormid ja viisid kahanemisega kohanemisel erinevatel tasanditel ​(omavalitsus, riik, kogukond). Raport "Kahanemisega kohanemine: eluaseme valdkonna ümberkorraldamine ning koostöö erinevatel tasanditel" koondab need vajadused ja meetodid ning teeb kaardistamise põhjal ettepanekud ümberkorraldamise protsessi toetava üldise kommunikatsiooni sõnumite sisu osas.

Sisuliselt on tegemist kahanemisega kohanemise osaluskava juhendmaterjali mustandiga, mille erinevate tasandite tegevuste ja ka maja/hoonekesksete sammude katsetamise järel on tööde II etapi eesmärk välja ​sõnastada kahanemisega kohanemise eluaseme valdkonna hea tava.

Linnalabori I osa tööde erinevad raportid, sh ka kõnealune raport moodustavad ühe terviku, kuid on koostatud selliselt, et neid võiks ja saaks eraldi kasutada ning jagada. Tegemist on kasvava mõttetegevusega ning seetõttu viitavad ning täiendavad need üksteist.

kahanemisega_kohanemine_-_eluaseme_valdkonna_umberkorraldamine_ning_koostoo_2020.pdf

Linnalabor on alates 2019. aasta suvest olnud partner Rahandusministeeriumile tühjenevate korterelamute pilootprojekti elluviimisel. Tehtud tööde ülevaated on nüüd ka avalikud.

Meie esimene ülesanne 2019. aastal oli Lüganuse vallas, Kiviõli linnas kaardistada elamumajanduse korraldamise praktika, mille tarbeks viisime läbi avatud küsimustega intervjuud nii vallavalitsuse esindajatega kui ümberkolitud ja -kolitavate elanikega. Lähteülesande peamiseks küsimusteks olid: kuidas on korraldatud inimeste ümberpaigutamine amortiseerunud ja tühjenenud korterelamutest? Millised on olnud näidisprotsessi peamised tegevused ja mis järjekorras? Kes on protsessi osapooled ja kuidas toimub nendevaheline suhtlus? Millised on suuremad väljakutsed ja probleemid? Kas ja kuidas teadvustatakse teemat laiemalt valla töötajate arvates väljaspool konkreetset korterelamute sihtgruppi, piirkonna elanike seas? Sh annab raport ümberkorraldamises osalenud elamute, nn näidismajade tühjaks jäämise põhjuste ülevaate ning viitab erinevate osapoolte arvamustele küsimuses: millal hakkas vald probleemi teadvustama? Mis oli probleemiga tegelema hakkamise peamine motivatsioon? Kes on elanikud, millega tegelevad? Millised on nende ootused ja unistused nii üldise elukeskkonna, korterelamu kui ka isikliku elamispinna osas? Samuti on leiab kokkuvõttest ka elanike hinnangud ning ootused nende ümberpaigutamise protsessis osalemise kohta.

raport_proaktiivne_kivioli_linn_ja_luganuse_vald.pdf