3. oktoobril võõrustasid linnalaborandid Tartus läti planeerijaid, näidates neile linna ning andes ülevaate olulisematest planeerimisteemadest ja -aruteludest Tartus. 27-inimeseline külaliste grupp koosnes valdavalt Läti Ülikooli planeerimise eriala tudengitest ning nende õppejõududest, samuti olid kaasas mõned ametnikud Kekava omavalitsusest.

Lätlaste Tartuga tutvumine algas Emajõe kallastelt, vähem kui aasta tagasi valminud jõeäärsetelt platvormidelt, kus maastikuarhitekt Karin Bachmann rääkis Emajõe kallaste elavdamisest. Sellest, mis juba tehtud ja silmaga näha, ning sellest, mis veel plaanis – juba töösse minemas või alles arutelude järgus.

Järgnevalt astuti läbi Tartu Linnavalitsuse Planeeringuteenistusest, et tutvuda siinse planeerimisalase asjakorralduse ja tööprotsessiga kohaliku omavalitsuse tasandil. Kodutöö materjalina said lätlased linnavalitsusest kaasa Tartu linna üldplaneeringu trükise, millega tutvuda ja mille üle mõtteid mõlgutada.

Karlova elu-olu ning planeerimisküsimusi tutvustas Edgar Kaare Karlova Seltsist mõnusa ringkäigu raames. Uuenemist läbi tegevatele vanema hoonestusega piirkondadele iseloomulikult on ka Karlovas teravaks teemaks ehitusküsimused – kuhu ja milliseid maju peaks ja võiks ehitada, kuidas olemasolevaid hooneid renoveerida nii, et nende olemus ja üldilme säilitaksid oma hõngu ja väärtuse.

Tähtvere linnaosa päevade üritused jõudsid küll enne läbi saada, kui lätlased Karlovast Tähtveresse, kuid tiir stiilses aedlinnas, nn professorite linnajaos sai siiski tehtud. Põigati läbi ka A. Haava tänava skvotist, mis oma eripärasusega oli meeldejääv ja emotsioone tekitav. Skvotti külastades avanes järjekordne linnakeskkonnas esinev probleem – kui omanikud ei hooli ja linna/riigi käed on lühikesed, siis lagunevad peatamatult ka ajalooliselt väärtuslikud hooned. Ametlikult küll illegaalne tegevus, teenib hõivamine antud hoone puhul pigem avalikku huvi, tuues elu ning pidurdades hääbumist kunagi Eesti riigitegelasele Jaan Tõnissonile kuulunud majas.

Ringkäik Tartus lõppes Supilinnas, kus Herne tn 45 maja juures arutati käimasoleva põhimõttelise vaidluse üle – kas avaliku protsessi tulemusena kehtestatud detailplaneering on arendajale järgimiseks kohustuslik või võib siiski ehitada oma äranägemise järgi. Lätlased leidsid, et majal ei ole viga, näeb kena välja, kuid nõustusid, et käimasoleva vaidluse tulemus on laiapinnaline ning olulisem kui vaid see üks hoone. Oa tänava uute elamute juurest, mis oma vineerpitsiga paljudele meeldisid, suundusid lätlased juba omal käel Tartu kesklinna melusse ja kõrtsidesse. Küllap jätkusid veel sealgi arutelud asumiseltside rolli ning teravamate planeerimisteemade üle.

Laura Uibopuu, Tartu