Säästva Eesti Instituudi algatusel esitas Linnalabor koos algatusega Eeti Rattarikkaks, Tallinn Bicycle Weeki, jalgrattaklubi Vänta Aga, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi, Ühenduse Jalgrattalinn Tartu ja Tartu Liiklejate Kojaga ettepanekud liiklusseaduse eelnõusse.

Väljavõte ühispöördumisest: "Hetkel jääb tunne, et probleeme lahendatakse eeskätt läbi autokasutaja mugavuse prisma, unustades arengudokumentides sätestatud jalgsikäiku ja jalgrattakasutust eelistavad ning autokasutuse osakaalu vähendavad eesmärgid. Seletuskirjas kirjeldatud jalakäijate ja jalgratturitega seotud ohukohad ei ole lahendatavad seadusmuudatustega, vaid vajavad liiklukorralduse analüüsi ja muutmist vastavalt kergliiklejate vajadustele."

Linnalabor pöördus koos teiste erialaorganisatsioonidega justiitsministeeriumi poole, et väljendada rahulolematust uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõude osas. Planeerimisseaduse kodifitseerimises keskendus Linnalabor, eeskätt Regina ja Teele, huvirühmade kaasamise põhimõtetele - loe Linnalabori ettepanekuid .

Erialaühenduste 28.08 välja saadetud pressiteade on allpool.

-------

Arhitektide ja planeerijate arvates pole uued planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud vastuvõtmiseks küpsed

Justiitsministeeriumi poolt viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki kaitsta senisest paremini avalikke huve ja isikute õigusi ning lihtsustada regulatsiooni, leiavad erialaühendused ja valdkonna spetsialistid. Rõhudes asja tõsidusele, on justiitsministeeriumile saadetud ka ühispöördumine, kus tuuakse välja mitmed vastuolud ning probleemsed kohad ja soovitatakse tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.

Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi poolt seatud suunas liikumine luua õiguskindlust ja -selgust väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile ja tekitavad sama palju probleeme kui täna kehtivad seadused.

Valdkonna erialaühenduste hinnangul on justiitsministeerium teinud olulise vea, käsitledes valdkonna spetsialiste kodifitseerimisprotsessis huvigruppidena, mitte asjatundjatena.

Sama kinnitab ka Eesti Planeerijate Ühingu esimees Johann-Aksel Tarbe, kes toob markantse näitena välja veel ühe asjaolu: "Planeerimisseaduse eelnõu järgi viiakse küll olulise ruumilise mõjuga objektile (prügila või ohtlik ettevõte vms) sobivaima asukoha leidmiseks läbi eelvalik, kuid see võib toimuda sisuliselt kabinetivaikuses, avalikku arutelu ei peeta vajalikuks."

Üks suur viga on läbivate põhimõtete ja eesmärkide puudumine kogu valdkonnas, nii planeerimises kui ka projekteerimises ja ehituses. Planeerimisseaduse eelnõus on näiteks toodud välja hulgaliselt positiivseid eesmärke (elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte jne), kuid ehitusseadustiku eelnõus pole arvestatud. Uue ehitusseadustiku järgi peetakse oluliseks peamiselt ehitiste ohutust. Sellised põimimata seadused üheskoos loovad kodanikele ootusi terviklikust elukeskkonnast planeerimisseaduse alusel, kuid mida pole võimalik õiguspäraselt ellu viia ehitusseadustiku alusel.

Teise suure puudusena näevad erialaühendused seda, et planeerimisseaduse eelnõu kohaselt hakkab kogu valdkonnas riigi või riigipoolse nõustamisega tegelema siseministeeriumi juhend. Tekib küsimus, kuidas saab juhendi käest küsimusi küsida või kuidas staatiline juhend saab jooksvaid probleeme lahendada. Arhitektide ja planeerijate arvates tuleb luua valdkonda koordineeriv institutsioon, kus probleeme lahendab piisav hulk erialaspetsialiste. See loob võimaluse riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanike vaheliseks infovahetuseks ning vähendab ülemäärast bürokraatiat ja ebapädevaid otsuseid.

Esitatud eelnõus ei ole ka paljud mõisted arusaadavad ja ühtsed (näiteks pole “ehitise” definitsioonist võimalik üheselt aru saada – sellest võib välja lugeda, et ehitis on ka auto või puuriit).

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Linnalabor, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond pole praegusel kujul esitatud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku vastuvõtmise poolt ja soovitavad korraldada eelnõu terviktekstide kirjutamise ja üldmõistete defineerimise nii, et selles töös osaleksid juristide kõrval ka valdkonna asjatundjad.

Täpsema info saamiseks pöörduda: Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu esimees, info@arhliit.ee

või Johann-Aksel Tarbe, Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse esimees, info@planeerijad.ee

Koos kümnete teiste huvirühmadega on Linnalabor kaasa elanud planeerimisseaduse lahtivõtmisele ja kokkupanemisele. Selle raames esitasime 2012. aasta suvel, esimese eelnõu avalikustamisringi ajal kirjalikult oma ettepanekud, vaata neid pdf-kujul siit.

Järges kümmekond kohtumist planeerimisseaduse ning seejärel veel kümmekond ehitusseaduse teemal. Osaledes neist esimeses, oli ülihuvitav jälgida, kuidas huvirühmade arvamused kohati selgelt kattusid, kohati aga täiesti eri suundadesse läksid.

2013. aasta suvel avalikustas Justiitsministeerium kohtumiste ja kirjalike ettepanekute põhjal täiendatud-parandatud eelnõu. Kuna leidsime, et üldine suund protsessi lihtsustamise suunas on väga soovitatav, aga avalikustamise osa on jäänud liiga nõrgaks, koostasime oma ettepanekud lähtudes seisukohast, et planeeringuidee tuleb avalikuse ette tuua võimalikult vara. Ning keerulistel juhtudel ja siis, kui mängus on avalik huvi, on vajalik planeeringu eesmärgi leidmine avalikult, koosplaneerimise teel. Vaata meie teist kirja pdf-kujul siit.