Linnalabor on 2006. aastal asutatud linnauuringute ja -planeerimise kompetentsuskeskus, kus töötavad urbanistid, maastikuarhitektid, kaasamiseksperdid jt. Linnalabori tegutsemisvaldkond on lai: oleme tegelenud palju kaasava planeerimisega ehk elanike hõlmamisega elukeskkonda puudutavatesse otsustesse; 2014. aastal valmis Saue keskusala visioon, oleme olnud osalised Kuressaare ja Kaarma ühisplaneeringu koostamises, aga tegelenud ka Rapla linna ja Tallinna Lasnamäe arenguküsimustes.

Nagu meil on tavaks, keskendume ka Audru puhul aleviku avalikule ruumile kohaloome meetodil, mis tähendab, et esmane eesmärk pole mitte elegantse arhitektuurse lahenduse leidmine, vaid see, et protsessi tulemusel tekiks juurde koht, kus on põhjust ja tahtmist olla. Ehk - kus on elu ja kus on kohalikel hea olla. Sest siis on ka külalistel hea sinna tulla. Kui sellised lahendused on leitud, võib seda valada juba erinevatesse arhitektuursetesse vormidesse.

Maikuu kolmandal päeval toimus Audru valla territooriumil meie spordiaktivisti Õie Killingu eestvedamisel järjekordne jalgrattamatk nimetuse all „Külast külla“ VOL3. Vaatamata selle kevade muutlikele ilmadele oli ilmataat matkapäevaks kinkinud imeilusa päikeselise päeva, mis muutis retke eriti kauniks. Kuid lisaks ilmale pani südame laulma ka muu matkal nähtu ja kogetu.

Seekordne matkapäev algas Audru Kultuurikeskuse eest ja kulges läbi Malda, Oara, Jõõpre, Lavassaare, Saari, Ridalepa, Lemmetsa ja Papsaare ning lõppes Valgeranna Golfiklubi juures. Vaatamata asjaolule, et olen isiklikult aja jooksul pea kõik valla teed jalgrattaga läbi sõitnud, osalesin sellisel ühiselt sõidetaval matkaüritusel esmakordselt. Matkale olin endaga kaasa sõitma kutsunud ka konsultandid MTÜ-st Linnalabor. Linalabor on organisatsioon, mis aitab Audru Vallavalitsusel välja töötada Audru aleviku keskasula arendamise visiooni kava ning seega pidid nad nägema valda laiemalt, et paremini tunnetada keskkonda, kus tööd teevad. Vaid üks kolmest Linnalabori kaasasõitjast oli varem Audru valda (Valgeranda) külastanud, teised olid kuulnud midagi Audru/Sauga ringrajast. Seega olid minuga kaasas kolm inimest pealinnast, kellel praktiliselt puudus eelnev kokkupuude Audru vallaga ning nüüd said nad vaadata meie kodupaika kõrvalseisja pilguga.

Rattaga sõitmise eelis auto või bussiga liiklemise ees on see, et jõuad rohkem märgata ja ümbrust jälgida, näha asju, mida läbi autoakna ei märka. Ja see, mida mitte ainult mina, vaid ka meie külalised rattasadulast nägid, on tõsiselt rõõmustav. Siinkohal tahan tänada ja tunnustada väga paljusid vallaelanikke ja ettevõtteid, kelle töö tulemusel näeb valla välisilme tegelikult päris ilus ja korralik välja. Jõõpre – kus on jäänud praegu veel vaid kaks renoveerimata kortermaja, Lavassaare – tuntud heakorra ja ühtselt korrastatud elamistega Mäe tänava ääres, Saari – kus kohtasime tegusat vanaprouat, kes on oma südameasjaks võtnud pika lõigu teega ristuva magistraalkraavi ääre kujundamise lilleaiaks ning erinevat tõugu kanade kasvatamise vaatajate rõõmuks. Lemmetsa – ühtehoidev ja toimekas kogukond Sanga mäel, Lõvi elamurajoon Papsaare külas – ühtlaselt kõrge haljastustasemega uusarendus, Audru alevik – pargid, haljasalad ja korras eramud. Ja seda kõike ei märganud mitte ainult mina, vaid ka minuga kaasasõitvad külalised, kes olid üllatunud meie inimeste töökusest ja tublidusest.

Ja et ka sina, hea vallaelanik, kes sa seekord matkaüritusel ei saanud osaleda, näeksid seda, mida mina rattasadulast sain kaeda, kutsun sind üles otsima kuuri alt välja oma jalgratas ning sõitma läbi sama marsruudi ja miks mitte juba kas või 23. mail, kui Lavassaare staadionil toimub Pärnumaa tantsupidu „Pärnumaa õnnemustrid“ või 24. mail, kui samas kohas toimub Lavassaare II vanavaralaat ja pasunakooride ülevaatus.