Teele Pehk Linnalaborist esineb 23. augustil kell 9 Tallinna Ülikoolis sotsiaalteadlaste konverentsil ettekandega ,,Kogukonnaplaneerimise võimalikkusest" (6. töörühm). Vt täpsemalt konverentsi kodulehelt .

Ettekandega saab tutvuda siin (pdf).

Linnalabori järjekordsel planeerimisseminaril esitleb Damiano Cerrone, Rooma La Sapienza ülikooli bakalaureus ja EKA urbanistika magistrant, oma uurimustulemusi Tallinna mereäärsetest planeeringutest. Esitlus ja arutelu inglise keeles. Kõik huvilised on teretulnud!

At Linnalabor's next planning seminar Damiano Cerrone, Bachelors with honours at the La Sapienza University of Rome and Master student of Urban Studies at the Estonian Academy of Arts, will present his study results about the development plans of Tallinn seaside. Presentation and discussions in English. Everyone interested is warmly welcome!

Damiano esitlus üleval SIIN .

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaasava planeerimise taotlusvooru raames 8.02.2011 toimunud koolitus tõi selgelt välja, et avalikkuse kaasamine ruumilisse planeerimisse on Eestis alles lapsekingades. Juba osalejate poolt kasutatud mõisted – kaasamine, osalemine, kaasatuks olemine, sekkumine, ennetav kaasamine – näitasid, et tegu on suhteliselt segase valdkonnaga.

Rääkides kaasavast planeerimisest, peab alustama ruumilisest planeerimisest endast. Planeerimissüsteemi põhimõtetest arusaamine võib aga olla sama keeruline kui üleriigilisse planeeringusse kodanikelt sisendi saamine. Planeerijate Ühingu eestvedaja Pille Metspalu esituses said planeerimise põhimõtted ja kaasamise paradoksid põhjalikult käsitletud – kõlama jäi mõte, et isegi ideaalses süsteemis on raske inimesi kaasata. Aga osalemine on oluline just üldisemates planeeringutes – riiklik, maakondlik, üldplaneering –, sest just neis pannakse paika põhimõttelised küsimused ja üldisemad arengud. Kuna abstraktne on raskesti hoomatav, püütaksegi Eestis detailplaneeringutega põhimõttelisi küsimusi lahendada. Konkreetsete planeeringute puhul tuleb tihti mängu NIMBY-efekt ehk „minge-mujale!“-suhtumine, mis muudab konsensuseni jõudmise äärmiselt keeruliseks. Kuigi kaasamisloogika ütleb, et mida varem avalikkust kaasata, seda parem on tulemus, siis tekitab planeerijatele ja omavalitsustele suurt peavalu see, kuidas saada kõik osapooled kohe algusest peale kaasa mõtlema (enne planeeringu algatamist pole ju midagi esitleda!).

Ühe probleemina tõi Metspalu välja, et enamik omavalitsusi piirdub planeerimisseaduses sätestatuga, kuigi tegelikult on seaduses kirjas kaasamise miinimumnõuded. Kaasamist saab ellu viia eri meetoditega, alustades teemarühmadest ja intervjuudest ja lõpetades lastele mõeldud tajukaartidega, mis aitavad välja tuua eri huvirühmade arvamusi ja vajadusi. Tasub eksperimenteerida, kuna uudsete meetoditega saavutatud tulemused võivad mingil planeerimisetapil volikogu otsuse jaoks määravaks osutuda.

Liis Laine osutas teoreetikute sõnade kaudu sellele, et kaasamise eesmärgiks on sihtrühma aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ning kogukonnapõhine suhtlemine. Eri kaasamismudelid aitavad uuenduslikke ideid leida, neid ellu viia ning kogukonnas peituvat loomingulisust rakendada. Mudelite rakendamise puhul võivad kerkida sellised küsimused nagu kogukonna representatiivsus ja planeerijate pädevus elanike vajaduste tõlgendamisel. Seepärast eeldabki kaasav planeerimine kõigi osapoolte harimist ja kodanikeühenduste aktiivsust ühisotsuste määramisel.

Mida on meil teistelt riikidelt õppida? Üldiselt seda, et kaasamine peab olema läbimõeldud protsess – Soomes pannakse enne planeeringu algatamist paika planeeringu eesmärgid ja kaasamiskava – ning et kodanike ja vabaühendusi peab ruumilise planeerimise alal rohkem harima. Teele Pehki toodud välisnäidetest võiks mõelda Planning Aidi sarnasele tasuta konsultatsiooniteenusele ja Helsingi planeerimisameti infopunktile Laituri, lisaks Helsingi iga-aastase planeerimis- ja liiklusprojektide voldikule. Viimane indikeerib, et linnal on ülevaade ruumilises arengus toimuvast ja et linn suunab suuremaid arenguid. Samalaadne ülevaade oleks Tallinnale hädavajalik!

Siiski pole heitumiseks põhjust, kuna positiivseid näiteid kogukondade osalemisest, kaasarääkimist hõlbustavatest algatustest ja rakendustest leidub küllaga. Õhus on tunda tungivat vajadust kaasamiskultuuri muutumise järele ja õnneks võib praktikas täheldada vastavate algatuste üha suurenevat hulka. Kadri Vaher esitas ülevaate väga erinevatest algatustest ja sekkumis-/kaasamisjuhtumitest üle Eesti. Näited jagunesid kolmeks: linnaliste piirkonnaseltside aktiivsus planeeringutes kaasarääkimisel (Supilinna selts, Pirita seltsid, Kadrioru Selts), kohapõhised juhtumid (Tartu-Mäo maantelõigu planeering, Kuressaare ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneering) ning institutsionaalsed algatused (Arhitektuurikeskuse linnafoorumid, Tallinna linnaplaneerimisameti ja vabaühenduste vaheline ümarlaud jne).

Välja tuli see, et uudsete veebirakenduste kasutamine võib pikema planeerimiskogemusega ametnikes teatud umbusku tekitada, kuna neid rakendusi ei osata ametlike protsessidega seostada. Sama lugu võib ka kaasamisega olla...

Kohaliku omavalitsuse vaatenurka tutvustanud Kadri Tillemann leidis, et omavalitsuse jaoks on oluline reguleerida partnerlus kogukonnaühendustega. Avalike teenuste delegeerimise raames saaksid omavalitsused olulisi planeeringuid koostöös kogukondadega teha – ühendused saaksid näiteks olulisi väärtusi piirkonnas kaardistada. Tillemann kutsus vabaühendusi kaasamiskultuuri ise parandama, tuginedes planeerimisseaduse võimalustele, kuid samas ka seadusest edasi mõtlema ja uudseid meetodeid kasutama. See, et avalik huvi on seadustes määratlemata, võiks vabaühenduste jaoks olla pigem võimalus selle määratlust ise kujundada. Keila valla poolt ühe rahvusvahelise projekti raames tehtud uuring tõestas, et formaalseid kaasamisvõtteid (seadusega sätestatut) peetakse kõige ebatõhusamateks, samas kui mitteformaalsed kohtumised ja personaalne nõustamine mõjub osapooltele motiveerivalt. Omavalitsuse seisukohast on oluline kaasamine eelnevalt läbi mõelda, sest kaasamine kaasamise pärast ei too midagi head.

Suhteliselt kibedaid, ent õpetlikke kogemusi jaganud Triin Talk Telliskivi Seltsist kinnitas eri planeeringuliikide osas kehtivat: lihtsate ja arusaadavate teemade puhul (nagu näiteks parkimine) tulevad elanikud kergesti ja massiliselt kaasa, aga natuke olulisemate, kuid samas juriidiliselt keeruliste planeeringute (nagu hipodroomi detailplaneering) vaidlustamise puhul jääb huvitatud rühm protsessi edenedes aina kitsamaks. Viimasel juhul kerkib kergelt kahtlus, et kas tegu on ikkagi avaliku huvi esindamisega, kui enamik piirkonna inimestest ei saa planeeringu olulisusest aru ega ole huvitatud osalema. Samas rõhutas Talk, et piirkonnaseltsidel on oluline roll arengukavadel ja üldplaneeringutel silma peal hoida, kuna keegi teine nende täitmist nii kiivalt ei kontrolli.

Huvitava asjaoluna tuli välja, et kui esitada konstruktiivseid ettepanekuid (ja võibolla isegi kiitust) linnaplaneerijatele, siis tekitab see ainult hämmingut – kuna omavalitsuse poolt ollakse harjunud protestide kui edasiviiva jõuga, siis ei osata positiivse tagasisidega midagi peale hakata. Viimasest lähtuvalt pakkus Talk välja lahenduse süsteemi parandamiseks: planeeringute ametkondliku kooskõlastamise asemel võiksid toimuda regulaarsed piirkondlikud kooskõlastamised, kus on kohal eri ametite esindajad ja kohalikud elanikud. Selline mudel soodustaks ka ametkondlikku suhtlust, rääkimata kogukonna varajasest kaasamisest.

Protesteerimispõhist osalemist ei saa tõesti kaasavaks planeerimiseks pidada. Pigem on reaalsus see, et aktiivsed elanikud kaasavad end ise ruumilise arengu mõjutamisse. Kusjuures aktiivne kogukond on heaks salarelvaks nii arhitektile/planeerijale põhjendamatult sobimatut tellimustööd esitava arendaja veenmiseks kui ka omavalitsuse otsustajatele, kes ei soovi hilisest kaasamisest tulnud varasemaid tüliõunu enam ühiste läbirääkimiste takistuseks tuua. Ja siin ei maksa karta samaaegset kuulumist kogukonnaühendusse ja omavalitsuses töötamist – oma elukeskkonnast hooliv aktiivne kodanik peaks iga omavalitsuse jaoks ihaldatud töötaja olema (muidugi senikaua, kuni ei teki otsest huvide konflikti).

Selge on see, et kaasava planeerimise alal vajavad harimist ja positiivsete näidete praktikat kogukondade esindajad, planeerimisametnikud, arendajad ja poliitikud – selleks, et tekiks usk osalusdemokraatiasse ja kaasamise asjakohasusse. KÜSK-i kaasava planeerimise taotlusvoor on selleks hea võimalus.

Koolituse materjalid on üleval KÜSKi kodulehel .

Koolituse viis läbi Linnalabor ja rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Linnalaboril on heameel kutsuda kõiki vabaühendusi osalema Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaasava planeerimise taotlusvooru koolitusel! Koolitusel tutvustame kaasava planeerimise põhimõtteid, piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida, analüüsime senise kaasamise probleemistikku ning toome ohtralt näiteid kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest Eestis ja headest praktikatest välismaalt.

• 13.00 - KÜSK kaasava planeerimise taotlusvooru tutvustus - KÜSK
• 13.10 - Eesti planeerimissüsteem ja etapid, kus vabaühendused sekkuda saavad - Pille Metspalu, Planeerijate Ühing
• 14.00 - Kaasav planeerimine teoorias - Liis Laine, TLÜ linnakorralduse magistrant
• 14.30 kohvipaus
• 15.00 - Kaasamine kohaliku omavalitsuse vaatenurgast - Kadri Tillemann, Keila vallavalitsus
• 15.45 - Piirkonnaselts kui linna(osa)valitsuse partner planeerimises - Triin Talk, Telliskivi Selts
• 16.15 - Praktilised näited meilt ja mujalt - Teele Pehk ja Kadri Vaher, Linnalabor

Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011 kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele kuni 7. veebruarini aadressil kysk [ at ] kysk.ee . Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.

Riia (ka Läti) ruumilisest planeerimisest ning kodanikuaktivismist räägib Margarita Miklasha (Läti Ülikooli ruumilise planeerimise magistrant).

Ettekanne on inglise keeles!

We'll having a seminar about Riga's (also Latvian) spatial planning and community activism.

Presentation is in English, held by Margarita from University of Latvia, student of spatial development planning. Welcome!