7. juunil kogunes hulk huvitatuid Uue Maailma Seltsimajja, et rääkida Helsingi linnaplaneerimisest, linnaaktivismist ja mõelda, mida Tallinnal oleks naaberlinnalt õppida, millisel tasandil on olemas Tallinna ja Helsingi vaheline suhtlus – kas Talsinki on hullumeelne nägemus või päris tulevikureaalsus.

Aalto ülikooli linnaplaneerimise doktorant Kristi Grišakov tegi sissevaate Helsingi linnaplaneerimise omapäradesse. Teistsuguses omandisituatsioonis tekib ka teistsugune ruum – on võimalik jälgida, kuidas kõigest 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast eksisteerib läbimõeldult planeeritud terviklik ja ehk ka inimsõbralik linnakeskkond. Kui suur enamus maast kuulub linnale, on võimalik teha planeerimisotsuseid skaalas, mis Eesti eraomandit hindavas keskkonnas kättesaamatuks jääb. Siiski on sageli selle tulemuseks 'ülalt alla' planeerimine, kus inimeste huvid on taandatud infrastruktuuri arendamisele. Tallinlasi huvitab kõige enam loomulikult Tallinn-Helsingi silla temaatika – mida tähendab 'kaksiklinn' ja miks see tegelikult vajalik on. Võib-olla on tegemist kõigest põneva arenguideega, mis sisaldab endas mitmeid riske. Olulise mõttena kerkis esile, et planeerimine ja infrastruktuur ei ole see, mis loob linnade vahelise kontakti. Kopenhaagen-Malmö näide on selles suhtes õpetlik. Kaksiklinn peab esialgu arenema sotsiaalsel ja kultuurilisel tasandil – ükski sild ei sunni inimesi, kes ei leia põhjust kommunikatsiooniks, lahte ületama. Kuid tugeva sotsiaalse sideme najal võiks Tallinn-Helsingi kaksiklinn olla toimiv ka loodusega eksperimenteerimata ja suuri majanduslikke riske võtmata – näiteks laevaliiklust arendades ja organisatsioonidevahelisi kontakte tugevdades.

Tallinna linnaaktivistidel on Helsingi juba välja kujunenud ja oma positsiooni leidnud organisatsioonidelt mõndagi õppida – bottom up ja grassroot nähtused on saanud sõnaõiguse peavoolu-poliitikas ja linnaruumi kujundavates otsustes. DODO-nimelisest keskkonnaorganisatsioonist rääkis kodanikuaktivist ja agroökoloog Elisa Niemi. DODO on huvitav, üsna vaba struktuuriga (keskne aktiivsem grupp inimesi, kelle hulgas on eelkõige organisatsiooni loojad ja nende ümber koondunud huvilised) linlikke keskkonnaaktiviste koondav organisatsioon, mille üheks ilmseimaks tunnuseks on positiivsus. Jaatav suhtumine sunnib probleemidele leidlikumalt lähenema, arutu kriitilisus võib hoopis pärssivana mõjuda. Elisa mainis loomulikult, et positiivsust säilitada ei ole alati lihtne. Viimase aja keskse huvina kerkib DODO tegevuses esile linnaaianduse temaatika – see on kindlasti valdkond, milles on Linnalaboril ja Tallinna piirkonnaseltsidel põhjust DODO inimestega sidet pidada ja neilt õppida. Organisatsiooni aastaringne tegevus on koondatud välisministeeriumi poolt rahastatava Megapolise-nimelise festivali ümber, milleks materjali ja ideid kogutakse. 25.9.2010 toimuva Megapolise teemaks on muide 'Linnarütmid' – peaks ehk silmad lahti hoidma.

DEMOSe nimelisest think-thank organisatsioonist ja ORANSSI squatterite liikumisest tegi lühiülevaate urbanistikatudeng Kaija-Luisa Kurik, kes koos linnalaborantidega Helsingis ekskursioonitas. DEMOS on ainus Helsingi sõltumatu mõttekoda, mis tegeleb mitmete kaasaegsete sotsiaalsete probleemidega – keskne on idee, et ühiskonnamuutused saavad alguse indiviidist ja kogukonnast. Seega on tähtis luua tööriistu, vahendeid ja struktuure, mis võimaldaksid kogukondadele tegutsemist. Oluline on koostöö kõikvõimalike organisatsioonidega – seltsidest parlamendini. Iga kahe aasta tagant avaldatav TOP 5 kuulutab ette põhimõttelisi muutusi ühiskonnas – ühelt poolt on selle taga keskkonnaprobleemid ja kahanevad ressursid, kuid teisalt kodanikuaktivismi ja sotsiaalse ettevõtluse kasv. Stsenaariumiplaneerimise abil luuakse visioone (backcasting vs forecasting – eelistatakse esimest varianti, ehk siis mitte võimalike tulevike ennustamist, vaid soovitud tuleviku saavutamiseks sammude planeerimist) – Talsinki linnaaktivismi õhtul oligi pikemalt juttu Helsingi tulevikuvisioonide konkursil Greater Helsinki Vision teise koha saanud tööst Wikicity. Milline võiks olla indiviidi ja kogukondade roll linnaruumi kujundamisel? Alusidee on, et arenenud riigis võib 'slummistumine' tähendada hoopis midagi jätkusuutlikku – väheste ressurssidega rajatud indiviidikeskset keskkonda. Wikicity projekt näeb ette, et linnade loomine muutub avatumaks – entsüklopeedialaadseks ideede kogumiks, mille loomiseks kasutatakse tänapäeval kättesaadavaid interneti-keskkondi. Kaasaegsete linnade probleem on see, et inimesed on muutunud, aga linnad mitte – linnad on jäänud modernistlikeks kindlusteks, inimesed aga on mass ja indiviid takistus. Entsüklopeedialinn võimaldaks seda probleemi lahendada, muutes linnakeskkonna kõikvõimalikele erinevatele elustiilidele mitmekesiseks.

DEMOS on Soome ühiskonnas positsiooni leidnud organisatsioon, toimides mõnes mõttes koolitusi ning uuringuid pakkuva konsultatsiooniettevõttena. Samas ei pruugi selline väljakujunenud staatus takistada vaba mõtlemist. Sama võib väita pika ajalooga noorteorganisatsiooni ORANSSI kohta, mis 80ndatel squatterite liikumisest välja kasvanuna tegutseb täna peamiselt noortele odavat elamispinda pakkuva ühinguna. Alustati riigile kuuluvate tühjade hoonete hõivamisega ning nende renoveerimisega. Sama praktikat jätkatakse tänapäeval, kuid seda kokkuleppel avaliku võimuga ja hooneid organisatsioonile ostes – eesmärgiks pakkuda alla 25aastastele noortele võimalust üürida odavat elamispinda, tutvustades samas keskkonnasõbralikku kogukondlikku eluviisi ja harides inimesi ajalooliste hoonete renoveerimise teemadel. Praegu omab ORANSSI 10 majas umbes 80 korterit ligikaudu 110 elanikuga.

Tuleb märgata mitmekesisust – rohujuure tasandilt välja kasvanud organisatsioonidel on võimalus olla reaalselt tõsiseltvõetavateks partneriteks linnakeskkonda puudutavate otsuste tegemisel. Paralleelid Helsingi ja Tallinna linnaaktivismi huvivaldkondade vahel on tugevad – Community Tools ja Wikicity on mingis mõttes väga sarnased visioonid, linnaaiandusealased eksperimendid saavad kasvavalt tähelepanu. Sidemeid tuleb luua, arendada ja säilitada – äkki siis on tulevikus põhjust ka silda ehitada.

Kaija-Luisa Kurik

Tekst ilmus ajakirjas MAJA 2/2010.

Millised kodanikuliikumised Helsingi linnaelu mõjutavad? Milline suund on võetud Helsingi linnaplaneerimises? Mida oleks Tallinnal naaberlinna aktivistidelt õppida?

Neile küsimustele otsivad vastuseid järgmised asjatundjad:

• Aalto ülikooli linnaplaneerimise doktorant Kristi Grišakov võrdleb Helsingi linnaplaneerimist Tallinna omaga ning arutleb inimkeskse TALSINKI üle
• kodanikuaktivistist agroökoloog Elisa Niemi räägib keskkonnaorganisatsiooni DODO tegevusest (inglise keeles)
• urbanistikatudeng Kaija-Luisa Kurik tutvustab think-tank'i DEMOS HELSINKI ning noortega tegelevat kodanikuühendust ORANSSI
• Uue Maailma Seltsi aktivist Erko Valk kommenteerib eelkuuldut Tallinna perspektiivist

Arutelu suunab Teele Pehk Linnalaborist.

Aruteluõhtule on oodatud linnateemadega kokku puutuvad teadlased, praktikud ja aktivistid. Üritus kestab u kaks tundi. Prii sissepääs!

Täname ürituse toetajat Vabaühenduste Fondi.