Detsembris ilmus urbanistide väljaandes U järelkajastus Rapla KEK-i töötoa läbiviijalt Mark Minkjanilt ja mõtisklus arhitektuuri uurimie võimalustest. Lähemalt loe siit: http://urban.ee/issue/ee/15#

19. novembril 2013 ilmus ajakirjas MAJA artikkel Rapla KEK-i töötoast "Rapla keskuse remake. TAB-i satelliit – Rapla KEKi taaskasutamise töötuba"

Toome ära artikli sissejuhatuse. Täispikka lugu on võimalik lugeda MAJA kodulehelt: http://www.solness.ee/maja/?mid=118&id=530

Võib öelda, et kõik arhitektuurihuvilised teavad Toomas Reinu kaheksanurkset Rapla KEKi kontorihoonet, isegi kui ei teata midagi muud Raplast või hoone sisemusest. Rapla elanikud on viimased 20 aastat kutsunud seda maja Okta Centrumiks ja arhitektuurikirjanduses levinud KEKi nimetust ei kasutata enam. Käesolevas loos on mõlemad nimetused, et luua sujuv üleminek ja mõistetavus nii kohalikele kui kaugematele lugejatale.

2013. aasta alguses toimus Kunstiakadeemias TABi kuraatorinäitust ettevalmistav töötuba. Valiti välja 12 hoonet või kohta Tallinnas, millest üliõpilased koostasid taustamaterjalid kuraatorinäitusel osalejatele. Töötoa järel tuli kuraatoritega juttu põnevatest hoonetest väljaspool Tallinna nagu Tsooru keskus, Jäneda tehnikum või Kurtna katsejaam. Arutasime, et mahuliselt kõige rohkem ehitati nõukogude ajal väikelinnadesse ja maapiirkondadesse ning seejuures oli suur mõju kolhooside ehituskontoritel ehk KEKidel. Kiiresti viis üks mõte teiseni ja õige varsti otsustasime korraldada töötoa endiste KEK-ide teemal. Leidsin, et kõige paremaks näiteks sobiks nii vormiliselt kui oma taaskasutusotsingute poolest Rapla Okta Centrum.

Võtsime ühendust Hollandi urbanistide rühmitusega Failed Architecture (FA), kes sobis oma töötubade kontseptsiooniga hästi täiendama TABi arutelu hoonete taaskasutamise üle. Juba nende nimi “nurjunud arhitektuur” tekitas kohest vastukaja ja küsimusi. Liiati olid kohalikud mulle sageli rääkinud Okta mittesobivusest tänapäevaste normide ja vajadustega.

Tänu töötoale saime küsida, mis on ühe hoone mõistes ebaõnnestumine, läbikukkumine või “põrumine”? Kas nurjunud on ehitise välisilme, arhitektuur või on see tingitud pigem kasutusvõimalustest. Rapla hoone puhul on kadunud nõukogude ajastu ja odava kütusega majandussüsteem, mis võimaldas ja teisalt ka tingis selle ehitamise. Kas seetõttu peaks mõtlema nii nagu mõned endised kasutajad, kelle hinnangul ei ole muud teha kui lammutada, või saab oskusliku renoveerimise ja soojustamise abil pakkuda lisaväärtust nii uutele omanikele kui Rapla piirkonnale laiemas, maailma mõistes?

24. septembril sai Rapla KEK-i töötuba Okta Centrumi hoones läbi ja õhtul kl 18:00 toimus esitlus kohalikele elanikele. 27. septembril tutvustati töötoas tehtud ja ettepanekuid Tallinnas, Arhitektuurimuuseumis.

Failed Architecture kodulehel ilmus täna pikem kokkuvõte Rapla töötoast (inglise keeles ) ja Ingel Vaikla fotoessee Okta Centrumi hoonest . Ühe põneva näitena salvestas Eesti Kunstiakadeemia urbanistika magistrant Jaak Sova töötoa jooksul Okta Centrumi helijälje, mida on võimalik kuulata siit siit .

Põhjalikult kajastas töötuba ajaleht Raplamaa Sõnumid. Toome siinkohal ära lühikese väljavõtte 2. oktoobril 2013 ilmunud pikemast artiklist (link Raplamaa Sõnumite artiklile ):

Okta Centrumi lõpp või uus algus?

Okta Centrumi töötoas osales inimesi väga erinevatest valdkondadest. Osalejate hulgas oli lisaks arhitektuuriga tegelevatele, nii ala omandavatele kui ka juba töötavatele isikutele riigiametnikke, projekteerijaid, fotograafe, restauraatoreid ning majanduseriala inimesi. Osalejate hulgas oli loomulikult eestlasi, nende hulgas ka kohalikke Rapla elanikke, kuid oli osalejaid, kes saabusid Ameerikast, Hiinast, Prantsusmaalt ja Šveitsist. Failed Architecture eestvedajad saabusid Hollandist. Failed Architecture on koostöös kohalike inimestega korraldanud sarnaseid töötubasid ka mujal Euroopas, näiteks Amsterdamis, Berliinis ja Belgradis. Noormehed tunnetavad, et teema on oluline, kuna inimesed pöörduvad nende poole ise ning pakuvad hooneid, mida võiks uurida.

Uuritavad hooned on reeglina ajalooliselt olulised ja hinnatud, kuid praeguseks hetkeks kaotanud oma senise väärtuse. Vähemasti kogukonna silmis. Sageli on hooned jäetud unarusse, nad ei leia kasutust ning on muutunud ebapopulaarseks. Samas, kui aga inimestelt hoone kohta uurida, selgub, et tegemist on endiselt hinnatud, aga lihtsalt unustatud hoonega. Töötubade käigus tutvutakse põhjalikult konkreetse hoone ajalooga. Koostatakse ajajoon koos arhitektuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste näitajatega.

Arhitektuurimaailmas on Okta Centrum kui maailmakuulsa arhitekti Toomas Reinu töö väga tuntud ja hinnatud hoone, sest see on üks omapärasemaid ja tõeline pärl. „Töötoa eesmärk on tutvustada inimestele selle maja väärtust,“ selgitab töötoa korraldaja Kaur Sarv. Failed Architecture jaoks on töötubade põhieesmärk harida nii arhitekte kui ka ametnikke, ettevõtjaid ja piirkonna elanikke vaatama kasutuseta jäänud hooneid laiemalt – ühiskonna ja kohaliku keskkonna seisukohast.

Mida teha endise Rapla KEK-i (Octa Centrumi) hoonega?

Kas lammutame või renoveerime? Kuulutame mälestiseks ja muudame muuseumiks? Kas mälestis saab olla sisult kaasaegne? Teeme Octast ettevõtluse, maaelu või tervisekeskuse? Neile küsimustele otsiti vastuseid Raplas toimunud töötoas, mida juhatas Hollandi linnauurijate grupp Failed Architecture.

Teisipäeval, 24. septembril tutvustavad töötoa korraldajad Linnalabor ja Eesti Arhitektuurikeskus 25 linnaruumi spetsialisti viie-päevase töö tulemusi. Kell 18:00 toimub Octa Centrumi 2. korruse saalis (Mahlamäe 10, Rapla) hoone kohta kogutud info ja tulevikuettepanekute esitlemine.

Sissepääs vaba.

Reedel alustasime endise Rapla KEK-i hoone (Octa Centrumi) taaskasutamise töötoaga, mis praegu jõudnud tegevustega poole peale. Töötoas osaleb 25 linnaruumi ja teiste erialade spetsialisti, kes uurivad, kuidas Rapla ühiskond on hoonet varem kasutanud, kuidas sellesse suhtutakse praegu ja mida võiks sellega teha tulevikus.

Arhitekt Toomas Reinu loodud ja 1977. aastal valminud maja on arhitektuuriliselt üks Eesti huvitavamaid keskuse- ja kontorihooneid, mis on viimastel aastatel jäänud Rapla arengutest ja kasutusest kõrvale. Töötoa eesmärk on uurida kasutuse vähenemise põhjuseid ning teha ettepanekuid hoone ja selle ümbruse elavdamiseks.

Esimesel päeval tutvustas Rapla ettevõtja Avo Kull osalejatele 1960-80. ehitatud hooneid ja kunagiste ehitusettevõtete (KEK, MEK, TREV) tegevust. Sõideti läbi Rapla, Alu, Valtu ja käidi ka Kehtnas. Päras seda kohtuti Rapla vallavalitsusega, kus arutati Rapla linna arenguplaane ja tulevikuvajadusi. Arvestatakse võimalusega, et Rapla hoonestus laieneb Alu ja Valtuni. Tööstusalad on planeeritud linna äärealadele, endise KEK-i tootmisbaasi territooriumi ümbrusesse ja Alu suunas. Eluhoonete osas kesklinna tihendamist ei plaanita ning väga palju sõltub arendajate valikutest, kuhu ja missuguseid hooneid erinevatesse linnaosadesse ehitatakse.

Seejärel tutvustas Failed Architecture töötoa metoodikat ja tegevusi. Osalejad jaotati viie töörühma vahel: hoonestus, sotsiaalne kontekst, majandus, maine, poliitika. Töötoa jooksul täidavad töörühmad pidevalt oma valdkonna ajajoont, mis paigutati Octa Centrumi korvpallisaali seinale. Ajajoon keskendub aastatele 1906 – 2020, vaadeldes Octa Centrumi hoone kasutamist ja tulevikuvõimalusi.

Igal töötoa päeval toimuvad uuringuid toetavad loengud. Esimese sissejuhatava loengu pidas arhitektuuriajaloolane Mihkel Karu, kes rääkis kolhooside ja nende ehituskontorite (KEK-ide) tekkimisest ning Eesti maa-arhitektuuri arengust pärast 2. Maailmasõda kuni 1990. aastani.

Laupäeva hommikul rääkis Mait Väljas Eesti Arhitektuurimuuseumist arhitekt Toomas Reinu ehitatud hooneid ja õhtupoolikul tutvustas Marko Gorban põllumajandusministeerimist Eesti riigi plaane maaelu arendamisel ja rahastamisel aastatel 2104-2020. Päeval alustasid töötoas osalejad ajajoone täitmise, uurimistöö ja esimeste intervjuudega.

Pühapäeva hommikul jätkasid loengutega Valter Uusberg Rapla haridusseltsist ja ettevõtja Avo Kull. Esimene rääkis Rapla linna maamärkidest ja nende mudeli loomisest kiriku parki. Avo Kull selgitas nõukogude liidu majandussüsteemi toimimist ja tutvustas mitut tervishoiuga seotud mõtet Octa Centrumi taaskasutamiseks. Ülejäänud päeva jooksul jätkasid osalejad intervjuusid Rapla elanikega.

Töötoa pilte on võimalik vaadata Linnalabori lehelt Facebookis.