19. novembril 2013 ilmus ajakirjas MAJA artikkel Rapla KEK-i töötoast "Rapla keskuse remake. TAB-i satelliit – Rapla KEKi taaskasutamise töötuba"

Toome ära artikli sissejuhatuse. Täispikka lugu on võimalik lugeda MAJA kodulehelt: http://www.solness.ee/maja/?mid=118&id=530

Võib öelda, et kõik arhitektuurihuvilised teavad Toomas Reinu kaheksanurkset Rapla KEKi kontorihoonet, isegi kui ei teata midagi muud Raplast või hoone sisemusest. Rapla elanikud on viimased 20 aastat kutsunud seda maja Okta Centrumiks ja arhitektuurikirjanduses levinud KEKi nimetust ei kasutata enam. Käesolevas loos on mõlemad nimetused, et luua sujuv üleminek ja mõistetavus nii kohalikele kui kaugematele lugejatale.

2013. aasta alguses toimus Kunstiakadeemias TABi kuraatorinäitust ettevalmistav töötuba. Valiti välja 12 hoonet või kohta Tallinnas, millest üliõpilased koostasid taustamaterjalid kuraatorinäitusel osalejatele. Töötoa järel tuli kuraatoritega juttu põnevatest hoonetest väljaspool Tallinna nagu Tsooru keskus, Jäneda tehnikum või Kurtna katsejaam. Arutasime, et mahuliselt kõige rohkem ehitati nõukogude ajal väikelinnadesse ja maapiirkondadesse ning seejuures oli suur mõju kolhooside ehituskontoritel ehk KEKidel. Kiiresti viis üks mõte teiseni ja õige varsti otsustasime korraldada töötoa endiste KEK-ide teemal. Leidsin, et kõige paremaks näiteks sobiks nii vormiliselt kui oma taaskasutusotsingute poolest Rapla Okta Centrum.

Võtsime ühendust Hollandi urbanistide rühmitusega Failed Architecture (FA), kes sobis oma töötubade kontseptsiooniga hästi täiendama TABi arutelu hoonete taaskasutamise üle. Juba nende nimi “nurjunud arhitektuur” tekitas kohest vastukaja ja küsimusi. Liiati olid kohalikud mulle sageli rääkinud Okta mittesobivusest tänapäevaste normide ja vajadustega.

Tänu töötoale saime küsida, mis on ühe hoone mõistes ebaõnnestumine, läbikukkumine või “põrumine”? Kas nurjunud on ehitise välisilme, arhitektuur või on see tingitud pigem kasutusvõimalustest. Rapla hoone puhul on kadunud nõukogude ajastu ja odava kütusega majandussüsteem, mis võimaldas ja teisalt ka tingis selle ehitamise. Kas seetõttu peaks mõtlema nii nagu mõned endised kasutajad, kelle hinnangul ei ole muud teha kui lammutada, või saab oskusliku renoveerimise ja soojustamise abil pakkuda lisaväärtust nii uutele omanikele kui Rapla piirkonnale laiemas, maailma mõistes?