Linnalabor teeb 28. novembril Arhitektuurimuuseumi Avatud Majade ekskursioonide sarjade raames eri linnaretke "Kaubanduskeskuste Tallinn", mis kutsub avastama kaubanduskeskuste maailma. Kaasas Maxima Eesti OÜ kinnisvara arenduse ja halduse osakonna direktor Lauri Henno ja arhitekt Vilen Künnapu. Retke liimib kokku Kadri Vaher Linnalaborist. Lisainfo ja registreerimine siin.

Kauplemisruum on meie linnaruumi ja argipäeva loomulik osa ning mõjutab vahetult meie elukeskkonda. Tallinnas on märkimisväärselt palju kaubanduspinda, 1-2 m2 elaniku kohta. See number peegeldab justnimelt suurt kaubanduskeskuste hulka. Väiksemate kaubanduspindade – elamute ja ärihoonete soklikorrustel paiknevad kauplused, eraldiseisvad väiksemad poekesed – osas on ülevaade lünklikum. Üsna kindel tundub olevat vaid see, et hüper- ja supermarketid asendavad varsti ka viimased väikekauplused. Kuidas aga toimib üks selvehall? Milline on kaubanduskeskuste eluiga? Milline on kaubanduskeskuste arhitektuur? Kuidas planeeritakse poodlemist ning millised võimalused on keskustel üksteisest eristuda?

Seekordsel retkel käiakse kolmes kaubanduskeskuses ja ühel turul. Retke esimeseks objektiks on 2002. aastal ehitatud Norde Centrumi kaubanduskeskus, millele kohe peale selle valmimist ennustati lühikest eluiga. Mis on keskuse lähitulevik ja kuidas mõjutab kaubanduse ja äripindade eelistus Tallinna mereääre planeerimistegevust? Kaubanduspindade arhitektuuri teistsugust külge näitab Rotermanni kvartal, kus linnakeskkonna kvaliteeti on panustanud mitmed Eesti tipparhitektid. Kolmas kaubanduskeskus teekonnal on Viru keskus ja selle „vanem vend“, ajalooline Tallinna Kaubamaja. Kuidas sai Viru väljakust keskus, megastruktuur, kus ajaloolist linnakude enam ei märka ning funktsioone on lõputult palju? Retke lõpetame Tallinna Keskturul, kus kohaliku seltsi esindaja kõneleb turu saatusest ning sellest, millist ostlemiskeskkonda oleks vaja kesklinna elanikule.