Urbanistide väljaanne U ilmub alates 2010. aastast. U on omaalgatuslik veebiväljanne, mida saab lugeda ja alla laadida aadressil www.urban.ee. Väljaanne on mõeldud nii linnateemadega igapäevaselt tegelevatele ekspertidele kui ka urbanistikast huvitatuile. Ud annab välja Linnalabor. Kui alguses oli U pelgalt eestikeelne uudiskiri, siis tänu hoogustuvale rahvusvahelisele koostööle on U täielikult kakskeelne ning loetav kõikidest kaasaegsetest elektroonikaseadmetest.
U-de väljaandmist toetab kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Lood sünnivad vabatahtlikult.
Kordan, U-de kodu asub urban.ee-s .
23th of March at 19.30 at Narva Art Residency
U and Deep Baltic present: The launch of a new collaborative issue, and a roundtable discussion on the theme of being a minority in a small country.
Estonian Urbanists’ Review U (urban.ee) and Deep Baltic (deepbaltic.com) zines joined their forces last year and from the collaboration a new issue about the Baltics was born: U19 – Deep Baltic. The launch of this one-off collaborative magazine takes place on next Thursday in Narva Art Residency and features a roundtable discussion on being a minority in a small country. All warmly welcome!
Roundtable: “On Being a Minority in a Small Country”
What's it like to be a minority in a small country? Estonia has just over a million inhabitants, and Latvia around two million. Both have had to struggle for their independence, and fears over the possible extinction of their languages and cultures have often been expressed. Neither has ever been ethnically homogenous, though, and both are home to large minority communities.
It's certainly not a clear-cut subject: the laws of the first Estonian republic on cultural autonomy for minorities were among the most liberal in the world at the time, but after the restoration of independence both Estonia and Latvia faced international criticism for what was seen as harsh treatment of minorities. Now the question of accepting refugees is a big issue in both countries.
What's the situation now: Is separate identity seen by the majority groups as a threat or something to be celebrated? Are multiple identities permitted or encouraged? Are there big differences between Estonia and Latvia or is the situation broadly the same?
The participants in the roundtable discussion are Kristina Kallas, the head of University of Tartu Narva College; Ivan Sergejev, town architect of Narva; Francisco Martinez, anthropologist; Valts Ernštreits, Livonian linguist, translator and poet; Madli Maruste, urban sociologist; and Jiri Tintera, town architect of Valga. The roundtable will be moderated by Will Mawhood, editor of Deep Baltic.
Round table will be in English.
The round table and launch of “U19 – Deep Baltic” is part of the Estonian Academy of Arts’s programme “Week of Open Doors in Narva” // “Avatud Uste Nädal Narvas” // “Неделя открытых дверей в Нарве”.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
23. Märts kell 19.30, Narva Kunstiresidentuur
U ja Deep Balticu ühisnumbri esitlus and vestlusring "Vähemused väikses riigis”.
Eesti urbanistide väljaanne U (urban.ee) ja Deep Baltic (deepbaltic.com) panid leivad korraks ühte kappi, et küpsetada valmis üks balti-teemaline koostöönumber. Ja siin ta on: U19 – Deep Baltic, mis trükisoojana ilmub rahva ette järgmisel neljapäeval kell 19.30 Narva EKA kunstiresidentuuris. EKA sisearhitektuuri osakonna avatud Narva päevade raames toimub koostöönumbri esitlusel ka vestlusring, kuhu olete kõik oodatud!
Vestlusring “Vähemused väikeses riigis”
Mis tunne on olla etniline vähemus väikeses riigis? Eestis on elanikke veidi üle miljoni ja lätlasi on ligi kaks miljonit. Mõlemad rahvad on pidanud oma riigi ja iseseisvuse pärast vaeva nägema, ning elavad pidevas hirmus, et nende emakeel ja kultuur võivad ühel hetkel välja surra. Ent kumbki riik pole kunagi olnud etniliselt homogeenne – mõlemas elab mitmeid vähemuskogukondi.
Aga asi pole mõistagi nõnda üheplaaniline. Näiteks esimese Eesti Vabariigi aegsed seadused vähemuste kultuuriautonoomia küsimuses olid tolleaegse maailma ühed liberaalsemad, ent peale taasiseseisvumist on nii Eesti kui Läti pälvinud rahvusvahelisel tasandil kurja kriitikat oma riigi etniliste vähemuste karmi kohtlemise pärast. Ning tänagi tekitab mõlemas riigis tulist arutelu pagulaste vastuvõtmine.
Milline on tänane olukord? Kas teises identiteedis nähakse ohtu või pigem midagi pühitsemisväärset? Kas mitmikidentiteet on taunitud või teretulnud nähtus? Kas Eesti ja Läti erinevad teineteisest nendes küsimustes või on olukord võrreldav?
U19 – Deep Baltic ühisnumbri esitluseks oleme kutsunud Narva kokku hunniku huvitavaid inimesi, et sellel olulisel teemal vestelda. Vestlusringis osalevad Narva kolledži juht Kristina Kallas, Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev, antropoloog Francisco Martinez, liivi keeleteadlane, tõlk ja poeet Valts Ernštreits, linnasotsioloog Madli Maruste ning Valga linnaarhitekt Jiri Tintera. Vestlust juhib Deep Balticu toimetaja Will Mawhood.
Vestlusring on inglise keeles.
Vestlusring ja numbri esitlus on osa Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ajutisest akadeemiast “Avatud Uste Nädal Narvas // Неделя открытых дверей в Нарве” (20.-24. märts 2017).
Michel Serres on öelnud: „Asi...
stabiliseerib meie suhteid, aeglustab meie revolutsioonide kulgu. Keevalises
paavianikarjas lahvatavad kogu aeg sotsiaalsed muutused... Just asjad on need,
mis meie ajaloo aeglaseks teevad.” U18 koostamise aluseks oli see sama
aegadeülene materjal ja materjali kogu – arhiiv, mida käesoleva numbri
kaasautorid käsitlevad eri vaatepunktidest lähtudes, kohati nendest
lähtekohtadest kaugele eemale triivides, sõnasse või pilti, kunsti või ruumi
ümber tähendades.
Michel Serres has said: ‘The object …
stabilises our relationships, it slows down the time of our revolutions. For an
unstable band of baboons, social change is flaring up every minute… The object,
for us, makes our history slow.’ The starting point for putting together U18 is
that same collection of time-transcending material – the archive – that the
authors of this issue view from various angles, at times drifting far away from
this starting point, translating it into words or images, art or spaces.
2014. aasta augustis korraldas omaalgatuslike kultuurimeediate toimkond (mille hulka kuuluvad ka U ja väliruumi ajakiri ÕU) Vormsil kriitikakooli. Kriitikakooli seminarid tõid kokku erinevate kultuurivaldkondade alustavad ja kogenud kirjutajad, tegevkriitikud ning väljaannete endised ning praegused toimetajad, et lahata üheskoos kultuurikriitika hetkeseisu eri valdkondade lõikes. Inspireerituna ägedatest vestlusringidest ning soovist jätkata ja laiendada ruumivaldkonna kriitika-alast arutelu, otsustasime juba Vormsil Õu ja U toimetusega ära, et tulevase ühisnumbri teemaks saab olema kriitika ja kriitilisus meie valdkonnas.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------In August 2014, the team of Independent Cultural Medias (which includes both U and Landscape Architecture Journal ÕU that the current number is put together with) organised the School of Critique on the Vormsi island. The seminars brought together writers from various areas of culture, active critics and editors of publications to discuss the state of culture critique across the fields. On the island, inspired by generally constructive discussions which in the wider approach to architecture were only briefly touched, we, the editorial teams of U and ÕU decided to take the subject further and to put together a joint issue dealing with critique and criticism in our fields.
20. - 23. augustil leiab Vormsil aset omaalgatusliku kultuurimeedia korraldatav Kriitikakool, mis toob kokku nii alles alustavad kirjutajad kui ka need, kellel juba rohkem või vähem kogemusi ette näidata.
TEEMAD, MIS KÄSITLEMISELE TULEVAD:
Algatus lähtub olukorrast, kus Eestis on viimastel aastatel tulnud juurde küll kanaleid, kuhu kirjutada, kuid järjest enam mõjutab jooksva kultuurielu kajastamist just kirjutajate puudumine. Erinevates ülikoolides õpetatavad kriitika-alased kursused ei ole piisavad, et anda kirjutamisest huvitatutele nii taustateadmiseid, praktilisi näpunäiteid kui ka võimalust mitte-akadeemilise teksti kirjutamist järjepidevalt harjutada. Ning kuigi kohti on, kus avaldada, kannab kultuuriväli väga harva välja kriitiku kui elukutse – toimetajatel ei ole tihti aega „töötada“ koos autoritega teksti kallal, anda korduvat tagasisidet jne, mistõttu jääb ka learning-by-doing areng hüplikuks.
KRIITIKAKOOLIL ON KOLM OSA:
Osalejad saavad kriitikakooli lugemiku, kus sees on seminarideks vajalikud lugemismaterjalid ning kokku kogutud soovituslikud artiklid.
KODUSE TÖÖNA VÕIKSID OSALEJAD:
PRAKTILIST:
Kriitikakooli Vormsil teeb võimalikuks omaalgatuslike kultuurimeediate koostöö ja Hasartmängumaksu nõukogu 2014. aasta suurprojekti toetus. Vormsil kohtuvad Artishoki, Müürilehe, Rada7-e, U, Värske Rõhu, ÕU-e, Lasteteatrite blogi jt (omalgatusliku) kultuurimeediaga tegelejad.
Kõik küsimused, ettepanekud jms: omaalgatuslikudkultuurimeediad@gmail.com
U 16 valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemia ning XI Urbanistika ja linnamaastike päevadega "Post-socialist Urbanizations: Architecture, Land and Property Rights". Konverentsi toimumiskohta, Tallinna linna, peetakse sageli post-sotsialistliku linna näiteks. Arvestades poole sajandi pikkust ajalugu ühe nõukogude liiduvabariigi pealinnana, aga ka seda, kuidas linn on pärast Nõukogude Liidu lagunemist arenenud, on selline hinnang õigustatud. Seekordses numbris lahkame, mida selline diagnoos tähendab nii ruumiliselt, arhitektuuris ja maastikus ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt omandiõiguse teemade näitel. U16 on kollaaž eelnevalt avaldatud ja näidatud töödest, spetsiaalselt kirjutatud kaastöödest, vanematest avaldamata kirjutistest ja mõtisklustest käivate uurimuste üle.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------U16 is published in collaboration with The Estonian Academy of Arts and XI Urban and Landscape Days 'Post-socialist Urbanizations: Architecture, Land and Property Rights'. The city of Tallinn, the location of the conference, is regularly seen as an example of a post-socialist city. Half century long history as a capital of one of the republics of Soviet Union, but also the way the city has developed since, make such an assessment justifiable. The issue dissects what this diagnosis means spatially, in architecture and landscape as well as socially and culturally. All this based on the topics of property rights. U16 is a collage of previously published works, original contributions, previously written, but unpublished pieces and reflections on ongoing research.
MTÜ Linnalabor 2009- | Telliskivi 60A, Tallinn / juhatus [ät] linnalabor.ee
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License