Ruumiharidus on interdistsiplinaarne lähenemine, mis kombineerib erinevaid valdkondi nagu näiteks arhitektuur, urbanism, kodanikuaktiivsus ja -osalus, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, kultuuri- uuringud. Ruumihariduse eesmärk on tutvustada erinevaid linnahariduslikke teemasid ja meetodeid ning suunata inimesi pöörama tähelepanu erinevatele ruumi aspektidele, võimaldades neil seeläbi osaleda ruumi loomises.
Ruumiharidusega on seotud mitmed Linnalabori projektid. Varasemalt oleme viinud läbi urbanistika kursuseid (2008-2010a), korraldanud rahvusvahelise õpitoa noortele linnaaktivistidele (2012a), kaardistanud “Ohutu koolitee” projekti raames ohtlikud paigad kooliteedel ja loonud koolidele liikumiskavad (2012-2014a), andnud koostöös Rumeenia partneriga Asociatia Komunitas välja ingliskeelse Urban Pedagogy kogumiku linnahariduse teemadel (2013a), korraldanud Tartu Loodusmajas noorte linnakeskkonnaringi (2013-2014a) ja arhitektuuri töötoa Tallinna Noortenädala raames (2014a). 2014. aastal korraldasime ka esimese koolinoorte arhitektuurikonkursi "Unistuste koolimaja" ja 2015. aastal koolinoorte arhitektuurikonkursi "Minu unistuste koolihoov".
Koolihoovid võiks pakkuda midagi palju enamat - Siiri Treufeld kirjutab koolihoovide mitmekesistamisest ja potentsiaalist linnaruumis (Postimees, 25.10.2016)
Staadion, muru, burgeriputka - see ongi kõik, mida koolihoov peaks pakkuma? - Epp Vahtramäe artikkel 2015. aasta koolinoorte arhitektuurikonkursi teemal (Eesti Päevaleht 08.12.2015)
Lastekaitsepäeval, 1. juunil toimus Linnalabori ruumihariduse meeskonna eestvedamisel Tallinna Kadrioru Saksa
Gümnaasiumi 4. ja 8. klassi õpilaste juhitud linnaretk, mille käigus soovisime
juhtida tähelepanu sellele, milliste mõtetega liiguvad linnaruumis meie
järeltulijad. Samuti soovisime teada saada, kuidas muuta linnaruum lastele
ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks.
Teekond viis Politseipargist Kadriorgu mere äärde ning retke
kestel näitasid lapsed, millised kohad on nende jaoks köitvad, mängulised ja
põnevad, millised ohtlikud, ebameeldivad või igavad. Kirjeldati ka koolitee
valikuid sõltuvalt keskkonnast. Nii selgus, et lapsed käiksid koolis kõige
parema meelega jalgsi, kui kõnniteed poleks auklikud, tolmused või porised, kui
teeperved oleksid sõiduteest eraldatud hekikestega. Mh tehti ettepanek rajada
Kadrioru Parki ja Torupilli Selveri juurde (viimane asub Kadrioru Saksa Gümnaasiumi
vahetus läheduses) (elektri)jalgrataste laenutuspunkt, et Pirita suunast
tulevatel lastel oleks mugav läbi Kadrioru rattaga kooli sõita. Samuti oleks sealne
rattalaenutus hea lahendus turistidele linnas liikumiseks.
Mere äärde jõudes leidsid lapsed, et tulevane Reidi tee
ehitus muudab mereääre suletumaks, ligipääs praegu mängulisele looduslikest
kividest ääristatud liivarannale poleks enam kutsuv ning kindlasti käiksid lapsed mere ääres praegusest vähem.
Linnalabor tänab retke juhtimise eest Kadrioru Saksa
Gümnaasiumi 4. ja 8. klassi õpilasi ning nende kunstiõpetajat Jaanika Kalli. Täiskasvanutena
püüdkem meeles pidada, et kavandades hea ja atraktiivse avaliku ruumi lastele,
kujundame ühtlasi mõnusa ruumi ka täiskasvanutele.
MTÜ Linnalabor 2009- | Telliskivi 60A, Tallinn / juhatus [ät] linnalabor.ee
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License