Projekti eesmärk on edendada kogukondlikku turvalisust luues juhendmaterjali heade praktikatega erinevate osapoolte (piirkonnapolitsei, kogukonna liikmed ja juhid, naabrivalve, sotsiaaltöötajad, kohalik omavalitsus) koostöö tulemuslikumaks korraldamiseks.
Selleks kaardistatame ja analüüsime hästitoimivaid koostööpraktikaid kahest vaatenurgast: ühelt poolt piirkondliku politsei praktilist töökorraldust ja igapäevaselt kasutatavaid meetodeid ning teiselt poolt kogukondlikke turvalisuse suurendamisele suunatud ettevõtmisi. Lähtudes projekti spetsiifikast huvitab meid ennekõike erinevate tasandite kokkupuutepunktid.
Analüüsi tulemusena koostatame “tööriistad” ehk juhendid nii piirkonnapolitseile, kogukondadele kui ka teistele osapooltele koostööpõhimõtete, ja -võtete kasutuselevõtuks olemasolevate ressursside tingimustes.
Juhendmaterjali tutvustamiseks ja heade praktikate kasutuselevõtu hõlbustamiseks viime läbi koolitused asjassepuutuvatele osapooltele.
Projekti rahastab siseministeerium kogukondliku turvalisuse 2015. aasta taotlusvoorust.
Proekti partneriteks on Poltsei- ja Piirivalveamet, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Naabrivalve ja Päästeliit.
-
-
kogukondliku turvalisuse infoleht.pdf
- Kogukondliku turvalisuse infoleht. Peeter Vima, Madle Lippus. 2016 -
http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/09/22/intervjuu-2016-09-220800/
- Kogukondlikust turvalisusest Kuku raadios
-
kogukondliku turvalisus juhend.pdf
- Kogukondliku turvalisuse juhend. Peeter Vihma, Madle Lippus. 2016
-
Kogukondliku turvalisuse projekt alustab
Linnalabori esitatud taotlus kogukondliku turvalisuse taotlusvooru sai novembris Siseministeeriumi heakskiidu. Nii alustasime detsembris tasapisi projektitegevustega, et juba augustis tutvustada juhendmaterjali kohaliku tasandi turvalisuse paremaks korraldamiseks.
Projekt koosneb tinglikult kolmest etapist. Esimeses etapis toimub taustainfo kaardistamine ja kogumine. Muuhulgas viime projekti selles etapis läbi ekspertintervjuud valkdonna võtmetegelastega Politsei- ja Piirivalveametist, Naabrivalvest, Päästeliidust, Kodukandist ja Eesti Abipolitseinike Kogust. Selles etapis alustame ka teoreetislise materjali läbitöötamist, mis aitab meid siinse kogemuse paremal mõtestamisel. Esimese etapi lõpuks on jaanuaris 2016 paika seatud projekti täpsemad fookused ning kirjeldamiseks üles leitud head koostööpraktikad.
Projekti teises etapis kaardistame kvalitatiivsete meetoditega koostöö häid praktikaid. Vaatleme täpsemalt, kuidas mõistab toimivat koostööd politsei, kohalik omavalitsus ning kohalikud elanikud ja nende moodustatud ühendused. Vajadusel vaatleme ka kohaliku ettevõtluse rolli piirkonna turvalisuse kujundajana. Uurime, mis iseloomustab toimivat koostööd ning kas head koostööpraktikad on ka mujale ülekantavad. Kindlasti proovime ka aru saada sellest, mis koostööle erinevates paiakdes saatuslikuks on saanud. 2016. aasta mais alustame kolmanda ehk analüüsietapiga, mille tulemusena valmib koostöös Siseministeeriumi ja teiste projekipartneritega augusti alguseks juhendmaterjal kohaliku tasandi turvalisuse paremaks korraldamiseks erinevate osapoolte koostöös. Juhendmaterjali eesmärk ei ole mitte ainult anda asiseid suuniseid, vaid proovida paigutada praegune hea kogemus lähiaastate arengute konteksti.
.
MTÜ Linnalabor 2009- | Telliskivi 60A, Tallinn / juhatus [ät] linnalabor.ee
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License