Selle nädala Sirbis kirjutab Kadri elukeskkonast, linnaplaneerimisest ja poliitikast.

"Linnaplaneerimise väljund ei ole ju tegelikult planeeringu juriidiline dokument ja keerulised joonised, vaid see, mis juhtub päriselt, millised on katsutavad ja tajutavad muutused ning kuidas need mõjutavad linna toimimist ja inimesi. Kui seda lihtsat, aga väga olulist asja silmas pidada, ei ole vahet, kas arendatav maatükk on era-, riigi- või linnaomand. Linn on üks tervik, paljude komponentidega süsteem ning selles ruumis toimuv mõjutab kõiki, kes linnas elavad, töötavad ja külas käivad."

Artikkel toonitab vajadust Eesti ruumipoliitika ajakohase sisu järele.

Märtsikuu esimesest Sirbist leiab taas põnevat lugemist kogukonnauuringu teemal. Nimelt võtab linnalaborant Madle leheveergudel kokku veebruari lõpus kogukonnauuringu esitlusel toimunud arutelu. Kogukondade ja ühiskonna elukorralduse teemadel võtavad sõna Andrus Saliste Muraste külaseltsist, Triin Lääne Tartumaa arendusseltsist, Saue vallavanem Andres Laisk ja Marten Lauri Siseministeeriumist, uuringu läbiviijad Peeter Vihma ja Madle Lippus.

Artiklit saab täies mahus lugeda siin: Kogukond on partner kohaliku elu korraldamisel

Vaata-kuula vestlusringi videos.

Linnalaborant Maria kirjutas veebruaris Sirpi põhjaliku loo tänaseks lammutatud, Lasnamäel asuvate Priisle kaarte skulptuurist. Kus on "inetu" nõukogude pärandi koht? Kuidas või kas üldse säilitada maamärke ja kunsti avalikus ruumis, mille väärtustamine ei ole üheselt mõistetav? Kuidas jutustada koha lugu austavalt ja neutraalselt vastandamata huvikaitset ja toimuvaid arenguid. Need on mõned teemad, mida Maria artikkel käsitleb.

Priisle kaarte kohale on kerkimas täna Maxima, aga kodaniku algatuse korras on saavutatud kokkulepe arendaja ja omavalitsusega toetamaks tulevase kunstiinstallatsiooni rajamiseks ala vahetusse lähedusse.